Asukohtade metoodika

Kaart otsingusõnaga “näitus”

Milliseid linnu mainiti Eesti ringvaadetes kõige sagedamini? Kas mainitud kohad muutusid aastate jooksul? Mitu korda ja millal mu kodulinna ringvaadetes mainiti? Milliseid kohti ei mainitud, kuid millest tänapäeval pidevalt uudistes räägitakse?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse ülaltoodud kaardijooniselt. Selle kaardi koostamiseks oleme valinud välja need kohad, mida saab kaardil kirjeldada ühe punktiga, näiteks linnad, külad, alevikud, vallad, linnaosad, saared jne. Oleme sellest visualiseeringust välja jätnud suuremad alad, nagu riigid, suured piirkonnad, jõed, järved ja mäed. (Need on loetletud ka alusandmetes, mida saate huvi korral tekstipäringuga kontrollida.) Mida suurem on punkt kaardil, seda rohkem on kohta metaandmetes mainitud. Kuigi kaart on üsna ammendav, ei näita see kõiki ringvaadete võttekohti ega kohti, mida tekstilugeja mainis, sest kaardil nähtavad kohad on võetud ringvaadete tekstilistest kirjeldustest. Kui ringvaadete kirjeldajad pole uudise võttekohta ära tundnud, pole seda kaardil näha. Lisaks on iga asukohta iga ringvaate kohta loetletud üks kord, mis tähendab, et isegi kui asukohta on ringvaate kirjelduses mainitud mitu korda, loetletakse see ainult üks kord. Seega näitame asukohtade jaotust ringvaate kohta, mitte seda, mitu korda on asukohta metaandmetes mainitud.

Näiteks erinevate näituste kujutamisviiside kohta Eesti ringvaadetes saab teada, et kuigi enamik näitustega seotud kaadreid sisaldavatest ringvaadetest filmiti Eestis, näidati ka kaadreid Euroopa ja isegi Aasia linnadest. Üks võimalus sellesse teemasse süveneda oleks uurida, kas näitustega seotud kaadrite geograafiline orientatsioon ajas muutub.

Selle kaardi tegemiseks kasutasime eestikeelsete ringvaadete tekstiliste kirjelduste jaoks nimeliste üksuste tuvastamist (NER). Selle tulemusena saime kohanimede nimekirja, mida me käsitsi kontrollisime ja parandasime. Pärast seda lisasime arvutuslikult kohanimede pikkus- ja laiuskraadid ning kontrollisime ja parandasime vead uuesti käsitsi. Selle tulemusena saime arvutada, mitu korda iga kohta mainiti ja märkida need kaardile. Aluseks võtsime OpenStreetMapi, mis vastab tänapäevastele riigipiiridele ja linnanimedele, kuid mitte tingimata ajaloolistele nimedele. Lisateavet kasutatud algoritmide kohta leiate aadressilt Github